|
|
 |
|
Jahindus
Jaht võimaldab reguleerida loomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust, populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust ning vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja teistele majandustegevustele (nt põllumajandus).
Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks jahiseadus, mis sätestab jahimaa korraldamise ja kasutamise, ulukivaru arvestuse ja käitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused, sh erire˛iimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse jpm.
Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele tagab kehtiv kasutusõiguse leping, mis sätestab kasutaja kohustused, alates ulukite loendusest ja hooldest ning lõpetades küttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusõiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste täiendkoolituste ja muude ettevõtmiste rahastamist.
Suurulukitest on Eestis arvukaim metskits, kelle arvukuseks hinnatakse u 60 000 isendi ringis. Talle järgnevad metssiga (u 20 000 isendiga) ja põder (u 12 000 isendiga). Metskits ja metssiga on Eestis ka enimkütitud ulukid.
Artiklid
Jahindus aastaraamatus Mets 2005
2003. a ulukiloenduse andmed
Jahimeeste arv ja ulukite küttimine aastal 2004
Jahindus aastaraamatus Mets 2004
Jahindus aastaraamatus Mets 2006
Küttimine aastatel 1994-2003
Ulukite arv 2005. aastal
Ulukite loendus 2007. aastal ja ulukite küttimine 2006. aastal
Ulukite loendus 2008. aastal ja ulukite küttimine 2007. aastal
"Jahiseadus"
"Jahiulukite loetelu"
|
