|
|
 |
|
Järelvalve
Keskkonna kaitsmisega on Eestis aegade jooksul tegelenud paljud erinevad asutused ja organisatsioonid. Keskkonnainspektsiooni eelkäijatena võib nimetada kunagist Veemajandusinspektsiooni, Metsamajanduse Peavalitsust, Jahindusinspektsiooni, Mereinspektsiooni ja Looduskaitse Inspektsiooni. 1997. aastal nimetati tollane Looduskaitse Inspektsioon Keskkonnainspektsiooniks. Viimane suurem reorganiseerimine toimus aastal 1999, kui liideti Keskkonna- ja Mereinspektsioon, ühendatud asutuse nimeks jäi Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsiooni missioon on tagada looduskeskkonna säästlik kasutamine tõhusa järelevalve kaudu keskkonda mõjutava tegevuse üle.
Looduskaitseseaduse ning Keskkonnajärelevalveseaduse järgi on klassikalises looduskaitses järelevalve jaotatud kaitstava loodusobjekti kaitse korraldaja ehk Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni vahel. Seaduses ning selle alamaktides sätestatud kaitsenõuete rikkumiste kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon, Looduskaitseseaduse kohaselt võib menetlejaks olla ka kohalik omavalitsus.
Looduskaitseseaduse üheteistkümnes peatükk “Vastutus“ reguleerib isiku vastutust, väärtegudega seonduvat ja keskkonnakahjude hüvitamist. Kõigi kaitse alla võetud alade, elupaikade ja liikide isendite või looduse üksikobjektide kahjustamise ja hävitamisega kaasneb oluline keskkonnakahju. Seetõttu on vajalik kehtestada kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi isendi kahjustamisega või hävitamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad. Seadusega määratletakse protseduur loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega 31. märtsist 2005 kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse eelnõu „Loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“. Kahjutasu määrad (I, II ja III kategooria liikide hävitamisele) tulenevad liigi ohustatuse astmest ja on kehtestatud looma-, taime-, sambliku- ning seeneliikide isendite ning nende elupaikade kahjustamise ja hävitamise korvamiseks. Määruses on sätestatud hüvitiste määrad erinevate kategooriate liikide kahjustamise või hävitamise eest.
Kahjutasu on määratud ka kaitsealuste kivististe leiukohtade, püsielupaikade, kaitsealade ja hoiualade kahjustamise ja hävitamisega tekitatud keskkonnakahju osaliseks korvamiseks.
Kahju hüvitised laekuvad riigieelarvesse ning neid kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
"Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad"
"Keskkonnajärelevalve seadus"
"Keskkonnavastutuse seadus"
Keskkonnainspektsioon
|
