|
|
 |
|
Berni konventsioon
Berni konventsioon, mille algataja oli Euroopa Nõukogu, sõlmiti 1979. aastal. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Konventsiooni kolmes lisas on loetletud looma- ja taimeliigid, mille suhtes tuleb rakendada kaitsemeetmeid.
I lisas on rangelt kaitstavad taimeliigid.
II lisas on rangelt kaitstavad loomaliigid.
III lisas on loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida.
Konventsioon keelustab ka paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid (IV lisa).
Konventsiooniga liitunud riikidel on kohustus seada sisse nn Emeraldi kaitsealad, mis moodustaksid erilist kaitseväärtust omavate alade ökoloogilise võrgustiku. Seda kaitsealade võrgustikku, mis oli üheks aluseks Euroopa Liidu (EL) direktiivide järgse Natura 2000 võrgustiku loomisel, võib käsitleda kui Natura 2000 kaitsealade võrgustiku laiendust väljapoole Euroopa Liitu, riikidesse, kes on Berni konventsiooniga liitunud, ja liikidele, keda EL direktiivid ei hõlma.
Eesti ühines Berni konventsiooniga 1992. aastal.
Berni konventsiooni alusel kuuluvad rangelt kaitstavate liikide hulka paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad. Sellisteks on näiteks karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk.
"Berni konventsioon"
Berni konventsioon, Euroopa looduskaitse võtmedokument (Eesti Loodus 10/2010)
Berni konventsiooni veebileht
|
