>>

Kaitse

>>

Kaitsealused liigid

Kaitsealused liigid

Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud.

Ohustatud liigid, mille säilimine ei ole vastavate kaitsemeetmete rakendamiseta kindel, on kantud nn Punasesse Raamatusse. Juriidiliselt on hävimisohus liigid Eestis kaitse alla võetud kolme erineva rangusega kategooria kaudu. Eesti Punasesse Raamatusse kantud liikide ja juriidiliselt kaitse alla võetud liikide nimekirjad ei kattu täielikult, kuigi neil on suhteliselt suur ühisosa.

Tänase liigikaitse põhijooned Eestis määratleti 1. juunil 1994. aastal vastu võetud „Kaitstavate loodusobjektide seadusega“. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse. 2004. a 10. mail kehtima hakanud „Looduskaitseseadusega“ muutusid mõnevõrra ka kaitstavate liikide nimekirjad. Praegu on Eestis kaitse all 570 liiki. Neist I ehk kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuulub 35 taimeliiki, 18 loomaliiki, 9 seeneliiki ja 1 samblikuliik. II kaitsekategooria liike on 262 ja III kaitsekategooria liike 244. 2004. aasta Looduskaitseseaduse alusel on isendipõhise kaitse korraldamise kõrval oluliselt suurenenud ohustatud liikide püsielupaikade säilitamise nõue. Püsielupaik on üks kaitstavatest loodusobjektidest.

Kui seni rakendatud kaitsemeetmed ei ole taganud kaitstava liigi säilimist, siis koostatakse nendele liikidele vastavalt Looduskaitseseadusele kaitsekorralduskavad. Liikide kaitsekorralduskavad kinnitab keskkonnaminister.
Lisaks kaitsealustele liikidele koostatakse liigi ohjamis- ja kaitsekorralduskavad nõndanimetatud "probleemsetele" liikidele. Nendeks on rahvusvaheliselt kaitstud, kuid Eestis tavalised liigid.