|
|
 |
 |
Metsade majandamine ja kaitse
Metsaseadus jagab metsa kolme kategooriasse:
1. hoiumetsaks;
2. kaitsemetsaks;
3. tulundusmetsaks.
Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets.
Kaitsemets on mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis või on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina Looduskaitseseaduse tähenduses.
Tulundusmets on mets, mis ei kuulu kahte esimesse kategooriasse.
Metsaseaduse järgi on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaiga tunnusteks on põline või haruldane metsakooslus, erilistele elutingimustele viitavate bioloogiliste (kõdunev puit, häilud, erineva vanusega kuivanud puud) ja maastikuliste (nt järsakud metsades või allikate ümbruses) võtmetunnuste leidumine või erilistele elutingimustele viitavate vähemnõudlike tunnusliikide esinemine.
Tulundusmetsade vääriselupaikade kaitseks sõlmitakse riigi ja maaomaniku vahel leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused.
Eesti metsadest ligi pool (umbes 40%) kuulub riigile. Riigimetsa majandamine on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) ülesanne.
Metsa säästva kasutusega seotud rahvatraditsioonid
Säästva metsanduse bioloogilise mitmekesisuse indikaatorid
Eestimaa Looduse Fondi veebilehel Eesti metsade kaitsest
"Metsaseadus"
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Erametsakeskus
Erametsaomanike poolt kavandatud lageraiete teostamise analüüs 2009. ja 2010. aasta ortofotode põhjal
Keskkonnateabe Keskus
RMK
|