Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nabala karstialaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaNabala maastikukaitseala (PLO1000834)
NimiNabala karstiala
AsukohakirjeldusHarjumaa lavamaa lõunaosa. Kohila karstipiirkond.
Harju maakond: Kiili, Saku ja Kose vald. Rapla maakond: Kohila vald. Tagadi, Tuhala, Angerja ja Nabala vahel.
KaitseKaitse all on rohevõrgustik. Nabala karstialal kuuluvad Natura 2000 alla Tammiku looduskaitseala ja Rahaaugu hoiuala. 2009 aastal moodustati Pahkla maastikukaitseala. Moodustamisel on Lutsa (Rahkvälja), Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Üksikobjektidena on kaitse all kultuurimälestised. Ettepanek moodustada Nabala karstiala piires samanimeline vee või maastikukaitseala (8080 ha). Mitte lubada karsti ja allikate rikkumist ning pinna- ja põhjavee režiimi muutmist (karjäärid, jõgede-ojade süvendamine jms).
Kirjandus1. Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, 1977.
2. Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas. Koostanud Kink, H. Tallinn, 2007.
3. Georadarimõõtmised Tuhala ja Nabala piirkonnas. Maa-aluste jõgede esinemine. Koostanud Herronen, T ja Saarenketo, T. Roadscanners OÜ 2008.
4. Karst Eestis. Koostanud Enn Pirrus. Tallinn, 2007.
5. Kink, H. Harju lavamaa tundlikud karstialad. Eesti Loodus 2008 nr 5.
6. Potter, H. Kus voolavad Tuhala Nabala maa-alused jõed? Eesti Loodus 2008 nr 5.
7. Talioja, A. Hävimisohus on Tuhala Nõiakaev ja mitte ainult see. Eesti Loodus 2005 nr 10.
8. Talioja, A. Tuhala radadel. Kirjastaja OÜ Kadmirell. Tallinn, 2009.
9. Buklett Nabala. Karstiala ähvardab oht! Tuhala Looduskeskus, 2009.
10. Eesti Loodus. Koostanud Raukas, A. Tallinn, 1995.
IseloomustusPindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge). Kirdalu maa-alune jõgi saab alguse Kõrnumäe allikajärvest ja avaneb Paekna järves. Selle kohale jääb Tagalepa kurisu, kus suurvee aegu on karstijärvik. Kõrnumäe järvest algab ka Kurtna maa-alune jõgi avanedes Paekna järves. Selle kohale jääb Tõnuri kurisu. Seni teadaolev Eesti pikim Kurevere maa-alune jõgi (11 km) algab Viira allikasoost, voolab Angerja oja alt läbi ja avaneb Paekna järves. Maapinnal on karstivorme. Kassaru maa-alune jõgi on kindlaks tehtud keskjooksust alates, kulgedes Angerja oja ja Kurevere karstioru alt läbi ning avanedes Paekna järves. Möldri kuristikust neeldub Vana-Angerja jõgi Kassaru maa-alusesse jõkke. Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke. Nõmme maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres avanevast Kataveski allikast, avaneb Tammiku Silmaallikas, mille vesi suubub Übina ojja. Tammiku maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Kärneri allikast ja avaneb Tammiku Suurallikas, mille vesi suubub Übina ojja. Übina maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Koplimetsa allikast, voolab läbi Särge küla ja avaneb Tammiku allikates. Maapinnal on karstivorme. Süsteemi kuulub ka Tuhala maa-alune jõgi. Nabala karstialaga on seotud piirkonna neli suuremat jõge Keila, Vääna, Pääsküla ja Pirita. Maa-alune karst on intensiivselt Nabala lademe lubjakivides. Piirkonna suuremad karstialad Nabala, Tuhala ja Kuimetsa on maa-aluste vooluteedega üksteisega seotud. Toitealaks on Mahtra soostik. Tuhala karstialal voolab maa alla kolmandiku võrra vähem vett võrreldes vooluhulgaga kilomeeter ülalpool. Tuhala jõest saavad alguse maa-alused jõed, mis avanevad allikatena Nabala karstis Tammiku looduskaitsealal ega jälgi reljeefi. Nabala karsialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi. Neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas kuus liiki on Euroopa Liidu loodusdirektiivi järgi kaitstavad taimed. Samas on musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad.
Nabala karstialal on viis allikasood, kus kasvab enamik käpalisi.
Nabala asustuse vanus on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat. Siin on neli muistset asulakohta, 18 väikeselohulist kultusekivi, 12 kivikalmet, 3 muinaspõldu ja 3 pelgupaika.
KoostanudHella Kink
Geoloogia-mineraloogiakandidaat
Tallinnas, 7. juulil 2009 a.
SeisundHea, kuigi 1966 aastal Angerja jõgi (Vääna jõe ülemjooks) suunati kanaliga Pirita jõkke. Vääna jõgi algab nüüd Paekna allikajärvest. Ürgselt on säilinud maa-aluste jõgede võrgustik.
TähtsusUnikaalne loodus- ja kultuurimälestis omab teaduslikku, maastikulist, veekaitselist, ja bioloogilist (Natura) tähtsust. Piirkonda tutvustab Paekna – Kurevere – Tuhala looduse õpperada. Omaette loodusmatkarajad on ka Tuhalas ja Kuimetsas.
UuritusNabala ja Tuhala karstialasid on põhjalikult uurinud Ülo Heinsalu (1928 – 1994). Kirjeldanud Ülo Heinsalu ja Endel Varep. Uuringuid jätkavad Rein Hanstein, Heiki Potter ja Ants Talioja. Vooluhulki on mõõtnud Hüdrometeroloogia Instituut. Põhjaveeseisundit kaardistas TTÜ Geoloogia Instituut Hella Kink’i juhendamisel. Nabala ja Tuhala karstialadel esinevad maa-alused jõed on digitaalselt Eesti põhikaardile kandnud AS Eesti Kaardikeskus. Piirkonna taimeharuldusi inventeerisid Eesti Maaülikooli Põllumajanduse ja Keskkonnainstituudi teadurid. Soome geoloogiateadlased firmast Roadscanners OÜ teostasid 2008 aastal Nabala ja Tuhala maa-alustel jõgedel georadarmõõtmisi.
LoodusobjektKarstivorm
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kiili vald, Arusta küla
Harju maakond, Kiili vald, Kurevere küla
Harju maakond, Kiili vald, Nabala küla
Harju maakond, Kiili vald, Paekna küla
Harju maakond, Kiili vald, Piissoo küla
Harju maakond, Kiili vald, Sõgula küla
Harju maakond, Kiili vald, Sõmeru küla
Harju maakond, Kiili vald, Sookaera küla
Harju maakond, Kose vald, Tammiku küla
Harju maakond, Kose vald, Tuhala küla
Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla
Harju maakond, Saku vald, Sookaera-Metsanurga küla
Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla
Harju maakond, Saku vald, Tõdva küla
Rapla maakond, Kohila vald, Angerja küla
Rapla maakond, Kohila vald, Pahkla küla
Rapla maakond, Kohila vald, Prillimäe alevik
Rapla maakond, Kohila vald, Salutaguse küla
Rapla maakond, Kohila vald, Urge küla