2018. aastal kehtestatud kaitsealade kaitse-eeskirjad

2018. aastal on Vabariigi Valitsus seni määrustega kinnitanud 7 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 2 on maastikukaitseala ja 5 looduskaitseala. Tuhu maastikukaitseala muudeti looduskaitsealaks. 2 ala on loodud mõne varasema kaitseala või teist tüüpi loodusobjekti (uuendamata eeskirjadega kaitseala, hoiuala või püsielupaiga) baasil, ülejäänute puhul on uuendatud olemasoleva ala kaitsekorda ja muudetud piire. Lisaks muudeti Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja piire.

Taarikõnnu looduskaitseala - Pärnu ja Rapla maakonnas asuva 2835 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Taarikõnnu raba (Põrguraba), Laianiidu raba ja Lõo (Aruniidu) raba maastikukomplekse, neid ümbritsevaid metsa- ja sookooslusi ning kaitsealuseid liike ja rändlindude peatuspaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); liikidest kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus) ja kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata).
Kaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 30. mai 2001. a määrusega nr 189 „Taarikõnnu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Taarikõnnu looduskaitseala ja keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Aleti must-toonekure püsielupaiga baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati 18. jaanuari 2018. a määrusega nr 5 "Taarikõnnu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 12 ha võrra püsielupaiga liitmise tõttu.
Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Timmase looduskaitseala - Võru maakonnas asuva 381 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta kompaktset metsamassiivi, mis on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks jõed ja ojad (3260)3, niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (9010*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: metsis (Tetrao urogallus) ja kalakotkas (Pandion haliaetus) ning paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia).
Kaitseala võeti esimest korda kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 179 „Timmase looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määrusega nr 9 "Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 5 ha.
Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Sääre looduskaitseala - Saare maakonnas asuva 551 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid veelinde ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons), väikekoskel (Mergus albellus), tõmmukajakas (Larus fuscus), hahk (Somateria mollissima), hallhüljes (Halichoerus grypus) ja muguljuur (Herminium monorchis).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 23. veebruari 1971. a protokolli nr 4 otsustega „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala kinnitamisest” ja „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala Vesitükimaa kaitse korraldamise eeskiri” nimetatud Vesitükimaa ornitoloogilise kaitseala ning keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määruse nr 78 „Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga põhjal. Osa Sääre looduskaitsealast võeti Kura kurgu hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrusega nr 18 "Sääre looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Sääre looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Uhtju looduskaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 2956 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta mere- ja rannikuelupaiku, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks karid (1170) ning väikesaared ja laiud (1620). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: viigerhüljes (Phoca hispida) ja hallhüljes (Halichoerus grypus) ning alk (Alca torda).
Sala (Lõuna-Uhtju) saar võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 11. mai 1938. a otsusega nr 456 „Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta”. Uhtju (Põhja-Uhtju) saar võeti looduskaitse alla Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1958. a otsusega nr 300 „Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis”. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2001. a määrusega nr 16 „Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri” võeti kaitse alla Uhtju saari ümbritsev mereala, moodustati Uhtju looduskaitseala ja kinnitati ala kaitsekord. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 25 "Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 513 ha võrra.
Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Saunaküla maastikukaitseala - Rapla maakonnas asuva 26 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Liivamäe rannavalli ja sellel kasvavaid looduslikke metsakooslusi ning tagada nende areng üksnes loodusliku protsessina. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).
Hageri-Sutlema rannamoodustised on kaitse alla võetud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 29 "Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 8 ha võrra.
Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Tuhu looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 3927 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, looduslikke soo- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), soo-loorkull (Circus pygargus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), laanerähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), soohiilakas (Liparis loeselii), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), mustpeasammal (Catoscopium nigritum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), harilik ungrukold (Huperzia selago), väike käopõll (Listera cordata) ja harilik porss (Myrica gale).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a määrusega nr 106 „Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustatud Tuhu maastikukaitseala põhjal. Tuhu maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” asutatud Tuhu sookaitseala põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 26 "Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 198 ha võrra.
Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Jalase maastikukaitseala - Rapla maakonnas asuva 3927 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta loodusmaastikke, kaitsealuseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid - 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum); 4) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on laululuik (Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus); 5) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püstkivirik (Saxifraga adscendens), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), kroonliudik (Sacrosphaera coronaria).
Osa Lipstu nõmmest võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega nr 794 „Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta”. Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” võeti kaitse alla Jalasejärv (Sõbesoo). Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 26. jaanuari 1988. a otsusega nr 26 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide kinnitamine Rapla rajooni territooriumil” võeti kaitse alla Iietse künnapuud Jalase külas „Iietse” talu juures ning Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri 1990. a määrusega nr 158 „Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” võeti kaitse alla Jalase küla ja selle ümbrus. Ala nimetati maastikukaitsealaks ja kinnitati selle kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 180 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 27 "Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 15 ha võrra.
Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.