2017. aastal kehtestatud kaitsealade kaitse-eeskirjad

Siiani on 2017. aastal Vabariigi Valitsus kinnitanud määrustega 11 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 6 on maastikukaitseala ja 5 looduskaitseala. Kukka maastikukaitseala muudeti looduskaitsealaks. Kolm ala on loodud mõne varasema või teist tüüpi loodusobjekti (uuendamata eeskirjadega kaitseala, hoiuala või püsielupaiga) baasil, ülejäänute puhul on uuendatud olemasoleva ala kaitsekorda ja muudetud piire.

Kärasi looduskaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 598 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); liikidest lendorav (Pteromys volans), kalakotkas (Pandion haliaetus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina).
Kaitseala moodustati osaliselt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud Järvevälja maastikukaitseala lahustükkide ja keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Kukemurrumetsa lendorava püsielupaiga põhjal, muutes nende kaitsekorda ja võttes osaliselt uusi alasid kaitse alla. Looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2017. a määrusega nr 51 „Kärasi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Kärasi looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Nätsi-Võlla looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 11617 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus grus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata); hallõgija (Lanius excubitor), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold (Huperzia selago).
Kaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 botaanilis-zooloogilise keeluala Nätsi raba, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Nätsi-Võlla sookaitseala, Pärnu Linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala ning Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala põhjal ja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 177 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla looduskaitseala ning Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla hoiuala põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2017. a määrusega nr 66 „Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 819 ha.
Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Uljaste maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 638 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta eriilmelisi maastikuelemente: oosi, järve ja raba, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), looduslikus seisundis rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ja järv-lahnarohi (Isoetes lacustris).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k lisaga nr 1 „Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestik” kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi „Uljaste oos koos Uljaste järvega” ja Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Uljaste järve hoiuala põhjal. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2017. a määrusega nr 69 „Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kukka looduskaitseala - Hiiu maakonnas asuva 169 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta allikalist madalsood ja selle elustiku mitmekesisust ning kaitstavat looduse üksikobjekti Palade Silmaallikat (Kukemäe allikat). Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: soohiilakas (Liparis loeselii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Kukka looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89 „Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kaitse alla võetud Kukka maastikukaitseala baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2017. a määrusega nr 68 „Kukka looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 17 ha võrra.
Kukka looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Neeruti maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 1250 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Neeruti mäed), järvi, metsakooslusi, soid, bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).
moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”, millega kinnitati maastikuline keeluala Neeruti mäed ja selle piirid. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 355 „Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Neeruti maastikukaitseala. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2017. a määrusega nr 72 „Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 28 ha võrra.
Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Ontika maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 1338 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike. Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta Sakka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” asutati selle põhjal Saka-Ontika-Toila klindi maastikuline keeluala. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrusega nr 248 „Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” nimetati ala Ontika maastikukaitsealaks ning liideti sellega Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala. Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 119 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kikepera looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 10733 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid ning kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” moodustatud Kikepera hoiuala, keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Kalda, Kivilaane, Katkusoo, Mölke, Kaskealuse, Pöörikaasiku, Reinse, Vennissaare ja Kauni metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kaljukotka püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Sutesoo must-toonekure püsielupaiga ja keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kanakulli püsielupaiga alusel. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrusega nr 73 „Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Avaste looduskaitseala - Pärnu ja Rapla maakonnas asuva 8841 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada ökosüsteemselt Avaste sood ja Kesu raba, neid ümbritsevaid metsi, pärandkooslusi ja -maastikke ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Eesmärk on kaitsta järgmisi liike ja nende elupaiku: kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), siberi võhumõõk (Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), metsõunapuu (Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja lodukannike (Viola uliginosa), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikepistrik (Falco columbarius), rohunepp (Gallinago media), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Tetrastes bonasia), mudatilder (Tringa glareola), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), hoburästas (Turdus viscivorus), kanakull (Accipiter gentilis), hallõgija (Lanius excubitor) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Ühtlasi on eesmärk kaitsta ja taastada elupaigatüüpe kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);.
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Avaste sookaitsealana. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrusega nr 225 „Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri” kujundati kaitseala Avaste looduskaitsealaks. Kaitsealasse kuuluvad ka Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” kaitse alla võetud Kesu raba, Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Avaste hoiuala ja keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Avaste merikotka püsielupaik. Kaitseala pindala suurenes Kesu raba jt alade liitmise tulemusel 3588 ha võrra. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2017. a määrusega nr 77 „Avaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Avaste looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Rakvere tammiku maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 24 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada pinnavormi, maastikuilmet, bioloogilist mitmekesisust ning parkmetsailmelist Rakvere tammikut ja sealset laialehist metsa. Lisaks on eesmärk kaitsta kaitsealust liiki tammepässikut (Inonotus dryophilus) ja selle elupaiku.
Ala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1939. a otsusega ning kaitsekord kinnitati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis”. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrusega nr 407 „Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” nimetati ala Rakvere tammiku maastikukaitsealaks. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 80 „Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 1,3 ha võrra.
Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Rutu maastikukaitseala - Viljandi maakonnas asuva 329 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada, Sakala kõrgustiku omapäraseid pinnavorme ja maastikku, Rutu mägesid ning aruniite, elupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).
Kaitseala on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustatud Rutu mägede maastikukaitseala baasil. Rutu mägede maastikukaitseala kaitsekorda on uuendatud Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas”. Selle põhjal moodustati Rutu maastikukaitseala, mille kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 170 „Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 78 „Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,7 ha võrra.
Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kaali maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 39 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta meteoriidikraatreid ja neid ümbritsevat pärandkultuurmaastikku. Eesmärk on kaitsta käsitiivalisi ja nende elupaiku ning kaitsealuseid liike: tömbilehine tiivik (Fissidens arnoldii), jalaka-kauss-samblik (Gyalecta ulmi) ja kähar põõsassammal (Thamnobryum alopecurum), ning nende kasvukohti.
Kaitsealal asuvad meteoriidikraatrid (kraatriväli) võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1938. a otsusega nr 671 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 „Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste keelualade ja nende piiride kehtestamine” moodustati riiklik geoloogiline keeluala Kaali meteoriidikraatrid, mis koosnes seitsmest lahustükist. Territoriaalseks kaitsealaks laiendati kraatreid Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta”. Kaitseala piire ja kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a määrusega nr 360 „Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 44,9 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 79 „Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.